NEH-is nägin ma põhjalad
NEH on esimene Eesti restoran, mis samal ajal on ka kunstigalerii. Sõlmiti nimelt koostööleppe samas majas enne olnud TAM galeriiga. See on noorte kunstisõprade poolt loodud galerii, mis pakub ainult Eesti tippkunstnike loomingut. Näitused hakkavad vahelduma igas kuus ja seega on restorani tulemine alati põnev, sest sisekujundus tänu kunstile muutub. Koos maitseelamusega pakutakse seal ka tippkunstielamusi. Tippkunsti ja heas mõttes sokeerivat maitseelamust võis kogeda möödunud pühapäeval NEH-is kohapeal.
Neh kutsus kõiki saama osa erilisest Blood never sleeps kava eel-esitlusest.
Pädaste mõisa peakokk Peeter Pihel esineb põneval kokkade ja disainerite üritusel Pariisis "Paris des Chefs. Food & Design". Üheskoos ehtekunstnik Kadri Mälguga valmistasid nad ette esinemist teemal "Veri ei maga kunagi"
Eel-esitlus sisaldas kolmekäigulist menüüd, mis oli peakokk Peeter Piheli poolt loodud spetsiaalselt Paris des chefs sündmuse jaoks.
Fantastiliselt sobiv tandem olis selleks puhuks oma loomingu läbivaks teemaks valinud vere.
Esmalt veidikene sokeerivalt tunduv idee ja veidike ärevust kruvis küll iga kohalolija uudishimu ülesse.
Peale põhjalikku sissejuhatust kahe meistri poolt, oli kauaoodatud hetk käes. Lauale hakkasid järgimööda NEH-itaride abiga jõudma kõik kunstiteosed, kus duo loomingulisust õhkas üle taldriku.
Head selged värvid, oivalised tekstuurid, puhtad ja selged maitsed on lühidalt kokkuvõttes parimad märksõnad esitluse kohta.
Kes aga tahab teada kuidas maitseb verine-brulee, kuivatatud veri või pähkline tuha-bezee peab küll olema eriti tähelepanelik sest eel esitlus müüdi välja rekord kiirusega. Kuid plaanis on üritust taas läbi viia veebruari esimeses pooles.
Siis on ka ehk kahel meistril juba Pariisis toimunud üritust kokkuvõttes esitlusele veelgi põnevust juurde lisada.
Kuna kohtade arv NEH-is on piiratud soovitan kõigil huvilistel juba täna ennast registreerima asuda
Hea salati saladus on kaste
Klassikalise õlikastme sisse törts sidrunimahla, veidi basiilikut, murulauku, tilli või mida iganes katsetada julged – ning salatikaste saab täiesti uue ja värske maitse.
Klassikaline salatikaste on tehtud külm pressitud õlist, millele võib maitse ergastamiseks lisada paljutki. Näiteks törts õuna- või porgandimahla teeb muidu kaunis kaloririkka salatikastme lahjemaks. Köögiviljapuljong annab veidi rammusamat maitset, ent kaloreid ei lisa. Teravust annavad sinep ja soja, viimasega saab ka soolasust reguleerida, kui tavalist soola ei taheta panna. Ja kindlasti tasub proovida vürtsikaid tomatikastmeid.
Salatikastme põhireegel ütleb, et kasutada tuleb kvaliteetset õli ja värskeid tooraineid, sest siis jääb ka kaste erk ja mõnus.
Klassikalised retseptid
Kõige populaarsemad on loomulikult eriti lihtsalt valmistatavad klassikalised salatikastmed. Tavaline õlikaste koosneb kolmest neljandikust osast õlist ja ühest osast äädikast, soolast ja piprast.
Asendades samas retseptis äädika sidrunimahlaga, saate lihtsa sidrunikastme. Ja kui kasutada pipra asemel maitseürte, ongi valmis ürdikaste.
Kuidas kastet valmistada?
Salatikastet valmistades tehakse tihti see viga, et koostisosad segatakse lusikaga lihtsalt läbi ja arvatakse, et sellest on küll. Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid.