Helsingis esitletakse raamatute kõrval ka head Eesti toitu


27.-30. oktoobrini toimub Helsingis veini-, toidu- ja elulaadimess (Viini, Ruoka ja Hyvä Elämä 2011), kus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab Eesti ühisstendi. Eesti stend nr 129 asub hallis 6. Samal ajal toidumessiga toimub samas keskuses ka põhjanaabrite traditsiooniline raamatumess, mille partnerriik on tänavu Eesti. Seetõttu saab meie riigile ja toodetele kindlasti osaks kõrgendatud tähelepanu. Raamatumessist võtab osa ka president Toomas Hendrik Ilves, kes peab messi avamisel kõne ja esitleb seal oma Soomes hiljuti ilmunud raamatut. President Ilvesel on kavas tutvuda ka toidumessiga. Toidumessi näidisköögis tutvustab presidendi abikaasa Evelin Ilves oma värskelt ilmunud kokaraamatut ja küpsetab karaskit.

Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab messil häid Eesti tooteid. Et tegu on suure külastatavusega tarbijamessiga (eelmisel aastal külastas seda messi ligi 80 tuhat inimest), saame seda teha väga suurele hulgale inimestele. Ühisstendil on kaaseksponentidena oma tooteid esitlemas Linpet, Salvest, Šeiker Pai Pagar ja Luke Farmimeierei. Lisaks nendele tutvustab EPKK ka teiste toidutööstuste häid tooteid. Seekord pakume messikülalistele E-Piima ja Saaremaa piimatööstuse juuste, Rey lihatööstuse vorste, Kadarbiku talu smuutisid ja mahlu, Taarapõllu talu mahlu ja marjakrõpse, Eesti Pagari musta leiba ja koorikleibasid, Briis vürtsikilusid, Beef Jerky vinnutatud veiseliha snäkke, Kalevi komme, Põltsamaa õunaveini. Messil esinevate Eesti tootjate sõnul on põhjanaabrite turg turvaline ja maksujõuline, seal müümisse tasub panustada. Eesti väljapanekut toetab Põllumajandusministeerium.

Tallinna Restoranide Nädal 2011

1-7 novembril Tallinna parimate restoranide lõuna vaid 10 ja õhtusöök kõigest 20 eurot!
Pakkumine kehtib ainult broneeringu korral. Tutvu menüüdega ja broneeri laud telefonil 630 4050 või e-maili teel booking@tallinnrestaurantweek.ee
Restorani nädala pakkumistega saad tutvuda siin

Milline oleks Eesti tippkokkade viimne söömaaeg?

Kui tippkokad peaksid valmistama oma viimase söögi maa peal, siis milline see oleks? Neli Eesti andekamat kokka julgesid saatusega flirtida ning avaldasid Ekspressile oma viimsepäevamenüü.

Peeter Pihel

Paljud naudivad hetke, mil lennuk rebib rattad maapinnalt ja tõuseb taevakõrgustesse. Sinna, kus päike alati paistab ja elu on muretu.

Muretu peaks olema ka viimane söömaaeg siinpoolsuses, selles pole kahtlust. Minu jaoks tekitavad sellise keskkonna sõbrad ja hea söök. Seepärast võtsin viimsele teekonnale lennuki pardal kaasa oma "kaasmaalastest" ehk siis saar­lastest sõbrad-kokad.

Kuna elu on meid lennutanud erinevatesse pealinna söögikohtadesse, kohtume reaalselt ühe laua taga väga harva. Et tagada taevane rahu ja segamatus, tuli üheskoos põgeneda laotusesse, et nautida taevast muretust ja unustada argielu rutiin ja kiire köögimelu.

Arvan, et pole paremat kohta, kus tunnistada oma maiseid patte, kus siis kõigevägevam saaks otsustada, kas ka mina saan kunagi valmistada süüa sellistele sümbolitele nagu ema Theresa ja printsess Diana. Või tuleb leppida füürer Hitleri köögitoimkonnas olemisega?

Olles päevast päeva "peente" roogade keskel, sai viimsele söömaajale kaasa võetud vaid mõned saaremaised maitsed, mida pealinnas vahel väga igatsema hakkad. Nimelt on laua kõige väärikam külaline suitsulest, mis on koos kääru tumeda leivaga alati kiiduväärt kraam! Selle kõrvale pakun sülti, rosoljet, praetud kartuleid ja šampanjat.

Tõnis Siigur

Tõenäoliselt sellises olukorras söögi peale ei mõeldagi. Kindlasti mõeldakse sellele, kuidas kiiresti säästud ära kulutada.

Mina aga tahan pigem olla koos oma lähedaste inimestega ja keskenduda hoopis muudele asjadele. Pere on mulle tunduvalt tähtsam kui näiteks toidu valmistamine, sest igapäevaelus teen ma ju kogu aeg süüa, ka kodus.

Õhkkond oleks sada protsenti kodune. Veedaksin viimse söömaaja koos oma naise Margiti, tema tütre Kaisa, oma kolme koera, bokserite Bridgeti, ­Llayseri ja Amatti ning piraajakaladega.

Ja noh, mis sa ikka ütled või oled - naudid lihtsalt viimaseid hetki. Ehk saab veel mõne sõbraga paar asja ära ajada.

Ja siis võib-olla tõesti istuks ja näksiks midagi. Jook võiks kindlasti olla korralik šampanja, selleks korraks valin Dom Pérignoni.

Toidu valikul mõtlesin situatsioonile, kus oled mingis piiratud olukorras, näiteks sõjaväes või välismaal, ja ei saa seda süüa, mida tahad. Siis üks asi on praetud kartulid, mida väga paljud eestlased just siis tahavad, ükskõik kui häid asju nad seal söövad. Nad on lihtsalt harjunud neid sageli sööma. Minul oli niimoodi sõjaväes, kus sai igasuguseid keedu- ja ahjukartuleid, aga praekartuleid ei saanud.

Kartul on hästi klassikaline, sibula ja maitserohelisega, praadimist alustatakse õliga ja lõpetatakse võiga.

Mõte ongi selline, et toit olgu lihtne, millest saab kõhu täis, ja jook hästi kvaliteetne. Korralik kõhutäis ja hea jook on tähtsad.

Toitudest käib sinna juurde veel väga hea suitsulõhe, hästi lihtne kurgisalat ja väga hea lõhemari. Ja nende asjadega ma piirduksingi.

Magusa peale ma ei usu, et inimesed rõhku panevad. Keegi mingit kooki küpsetama vaevalt et hakkab. Kui niikuinii on aega vähe, siis ei maksa seda selle peale eriti raisata.

Jah. Söök peab olema toitev ja selline, mida inimene on nõus iga kell sööma, mis talle meeldib. Koduloomadele annaksin ka muidugi süüa. Nemad saaksid oma tavalist toitu või mida paremat on.

Dimitri Demjanov

Käiksin saunas. Võtaksin välja ja loeksin veel kord läbi Saint-Exupéry "Väikese printsi", mida ma olen aeg-ajalt oma mõtte värskendamiseks ikka lugenud. Muusikast kuulaksin Led Zeppelini "Starway to Heaven" ja The Beatlesi "Strawberry Fields Forever" ja kolmas lugu, mis on mu elus olnud väga oluline, on Eaglesi "Hotel California".

Et elus ei ole ego võimaldanud paljudele öelda, kui olulised need inimesed mulle on olnud, kas tööalaselt või eraelus, siis jätaksin egoismi ja ambitsioonikuse kõrvale ja ütleksin kõigile puhtast südamest, kuidas ma neid tegelikult armastan. Ja mida ma tegelikult nendest arvan - positsioon ei ole lubanud mõnede inimestega suhelda nii vabalt, kui oleksin soovinud.

Muidugi, oma restoranides olen ma oma eluajal katnud lauda umbes miljonile inimesele, nii et kõiki neid tänada ei jõuaks. Mõtleksin rohkem oma lähedastele, lastele ja lastelastele.

Ma ei kahetseks midagi, mis on tehtud. Kahetseksin võib-olla vaid seda, mis on tegemata jäetud.

Läheksin rahulikult, kummelitee, mee ja sidruniga parematele jahimaadele. Istuksin kamina ees - üksinda õnnestub ju väga harva olla...

Kummel peab olema ehtne, õitest, apteegist ostetud ja käekestega nopitud, mitte pakitee. Ja Eestimaa kummel on suurepärane.

Viimasel päeval ma enam söögitegemist ei korraldaks. See on sama hea kui pagaripoisile pakkuda saia. Ma olen ju kõik elus läbi söönud - trühvlid, kalamarjad, mis iganes.

Ma olen paljudel kokkadel näinud seda "Last ­Supperi" pilti, kus kokk ise on keskel ja kõrval istuvad need kokad, kes on tema jaoks olnud erialaliselt olulised. See pilt on mul endal veel tegemata, aga eks ma jõuan veel teha. Ma arvan, et ma jõuan seal paremal pool veel avada ühe ­korraliku restorani nende ättidega, kes on enne mind siit ära läinud.

Roman Zaštšerinski

Sellisel hetkel ei taha ma enda kõrvale kedagi muud kui oma abikaasat Janat, kellega oleme eluteed varsti juba kümme aastat koos käinud.

Ma näeksin oma viimset söömaaega niimoodi: on hästi päikesepaisteline maikuu päev ja kell on umbes kaks lõunal. Taevas on enamjaolt sinisinine, kuid vahetevahel hüplevad mööda väikesed valged pilved. On soe, aga mitte palav. Loodus juba elab täiel rinnal, kõikjal on rohelust - noorte lillede, muru ja puude mahlased lõhnad panevad pea veidi ringi käima. Me istume künkale ja laotame maha väikese vaiba. Oleme kuskil Lõuna-Prantsusmaal.

Jana ja mina saame väga hästi aru viimase eine tähtsusest, sellepärast ei soovi kumbki meist midagi keerulist ette võtta. Valik on lihtne. Kuulame oma sisehäält ja jääme ühe geniaalse vanasõna juurde: "Lihtsuses peitub võlu!"

iPod mängib meile vaikselt foonil ­Ljube laule.

Meie ees on väike vana puukandik, kus kuuleri sees jahutab ennast 2000. aasta Corton Charmagne Grand Cru. See täiskasvanud, võine ja lilleline valge vein on meie kolmas seltsiline ja tema elegantne ja natuke tammine järelmaitse meeldib meile. Tagavaraks on väikeses termoskastis veel üks pudel veini.

Väike hõbekandik on hoolikalt pikitud täis tiigerkrevette, mis on õrnalt soteeritud basiiliku-oliiviõlis ja nad on veel kergelt soojad. Lisaks on aioli-kaste - mõnus kollane, piisavalt safranine ja küüslaugune, aga mitte nii tugev, et varjutada meie veini. See on parim sõber, mida üks vaene tiigerkrevett võib endale soovida.

Jana otsustab jätkata ilma saiata, kuid minule jääb paar kreekapähklisaia viilu, mida ma saan hiljem tapsutada kastme sisse.

Kui õhtupäike hakkab kergelt väsima, siis teeme endale viimase kingituse - unustamatult klassikaline crème brûlée ja pisike tassike espressot. Tunnistame endale, et oleme mõjutatud prantsuse klassikast ja naerame.

Ja nii me istume, nautides fantastilist veini, lihtsat toitu ja teineteise seltskonda, rääkides ja meenutades igasuguseid momente meie elust. See on esimene kord, kui me ei tee plaane tulevikuks.


allikas: ekspress.ee

03. jaanuar 2008

Toiduliit: Sealiha on toitev, maitsev ja vajalik


Eelmisel aastal edukalt läinud Toiduliidu sealiha teavituskampaania saab sellel aastal uue hoo. Liha on üks põhitoiduainetest peale piima ja leiva ning sealiha troonib eestimaalaste toidulaual – 60% Eestis toodetud lihast moodustab sealiha. Toiduliidu kampaania eesmärk on julgustada tarbijaid kasutama sealiha igapäevase toidulaua katmisel ulatuslikumalt. Sealiha teavituskampaania algab oktoobrikuus ja kestab aasta lõpuni. Kampaaniat võib näha telekanalites ja “Sealiha – hea liha” märgistusest värskest sealihast toodetel.

Sealiha jätkukampaaniast saad täpsemalt lugeda ja alla laadida veel sealiha õpiku koos retseptidega siit

Enam terasemalt pole võimalik

Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga. Teab öelda vanasõna.

Leib on eestlaste jaoks olnud aastasadade vältel oluliseim toiduaine, ega asjata nimetata kõike muud leivakõrvaseks. Sadakond aastat tagasi sai eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest.

Toitumisteadlased hoiatavad, et rukkileivast loobumine võib kaasa tuua rahva tervise üldise halvenemise. Mida rukkileib siis head pakub?

Wabariigi teraleib naturaalselt kääritatud juuretisega pakub kohe kindlasti leiva sõbrale kõike mida ühe hää leiva juures peaks tähele panema.

Mida rohkem täisterasid leib sisaldab, seda kasulikum. Ja mida vähem on terasid peenestatud, seda parem.

Wabariigi tõsiselt terasel leival on seemneid sees ikka kogu raha eest.

Rukki, päevalille, lina ja seesamiseemned usute või mitte on tõepoolest kõik Wabariigi teraleiba ära mahutatud. Nii et Tõnissoni kombel noaga neid leiva seest taga ajama ei pea.

Kuna kõnealune leib on valmistatud kääritatud juuretisest, annab see parema täiskõhu tunde ning keha suudab paremini mineraale leivast omastada.

Päevas oleks vaja süüa ligi 200 g teraviljatooteid, millest 100 g (umbes 3 viilu) võiks olla rukkileib. Wabariigi teraleiba võid süüa kohe kindlasti rohkemgi. Pere leiva küpsetajad garanteerivad et, kõrvalmõjude tekkimist pole karta J

Kena erk-rohelise pakendi järgi leiad hästi varustatud kaupluse leivariiulilt tõeliselt terase leiva kerge vaevaga ülesse. Pakendi kinnitusklabrile on igaks juhuks ka parim enne kuupäev pressitud. Kuigi garanteerin, et Wabariigi teraleib saab alati varem otsa.

Rukkileiba hinnatakse ka südame sõbrana, selle söömine aitab kaasa südame lihaskoe tugevdamisele ja verevarustuse parandamisele.

Kui juhuslikult, mis on muidugi vähe tõenäoline, peaks jääma mõni viil Wabariigi leiba alles võid sellest endale kokku segada suurepärase hommikuse ärataja

Kirjeldamatult maitsev Wabariigi tõsiselt terane leiva müsli õuna-muraka-mee jogurtil

250g Helluse õuna-muraka-mee jogurt, 50g Wabariigi tõsiselt terast leiba

Õuna-muraka-mee jogurtile segada juurde kuival pannil röstitud pisemad leivakuubikud, osa jätta pealeriputamiseks.

Etnokulbid 2011 jagatud



Auhinna tseremoonia koore riisus ansambel ZETOD

Süüa tuleb teha hea tujuga.
ZETOD teevad kindlasti sinu tuju heaks ja rinna rõõmsaks.
Selle loo järgi kerkib leiva taigen kohe eriti hästi.
Proovi järele

Maitse järgi: Koha pirnisinepi, porgandipüree ja sibulaga


neljale

Vaja läheb: 4 väikest kohafileed 2 küpset pirni 1 sl sinepit 30 ml vahukoort 2 sidruni mahl 4 noort rohelist sibulat 3 suuremat porgandit 30 g võid sool, pipar ja suhkrut vett

Valmistamiseks eemalda kohal narmendav nahk, lõika parajaks tükiks ja võta luud välja. Määri nahapool võiga, maitsesta soola ja pipraga, rösti pannil kuldpruuniks. Seejärel pigista peale sidrunimahl.

Pirnisinepiks koori pirnid ja eemalda sisu. Keeda pirnid väheses suhkruvees pehmeks lisa sinep ja püreesta. Maitsesta saadud segu sidrunimahla ja suhkruga.

Porgandipüree tee nagu tavaliselt ikka — keedetud porgandid püreesta, lisa tükike võid, et tekiks ilusa läikega ja kreemjas mass. Rohelisel sibulal lõika otsad poolviltu maha. Auruta kergelt ja jahuta jäävees. Piserda õliga ja maitsesta helbesoolaga. Serveeri koos kalaga.

allikas: ekspress.ee

PLATSIÕHTUSÖÖK – Tammuri talurestoran Tallinnas!

Tegemist on ühe-mehe-restoraniga, kus üks mees saabki hakkama kõikide restorani pidamiseks vajalike tööde ja toimingutega. Võiks vist kuuluga Rekordite raamatusse maailma väikseima restoranina, sest väiksemaks enam minna ei saa.

Serveerib fine dining tasemele lähedast toitu vanas taluaidas, unikaalne kombinatsioon vanast ja uuest. Üks Eesti kõige eristuvamaid restorane. Niisuguseid vanu aitasid ei ole mujal eriti palju. Aida-restoranid võiks vabalt olla Eesti üks visiitkaarte, kui oleks rohkem julgeid pealehakkajaid.

Erki ei ole kokk, aga süüa teeb paljudest õppinud kokkadest paremini. Ei olesommeljee, aga joogivalik on korralik. Ei ole kelner, kuid teenindab laitmatult.

Paljud võib-olla on Tammurist kuulnud, kui sedagi. Vähesed on käinud. Nüüd avaneb ainulaadne võimalus, ei pea minema teise Eesti otsa – vaid Tammuri tuleb kohapeale kätte.


Piletihind: 49 eurot
Kohti: 100
Asukoht: restoranis Platz 27.10 kell 19.00


Tervitusjook: Zonin Prosecco Special Cuvee

Küülikusült, sibulamoos, pirukas ja värske hapukurk

Zonin Soave Classico

Ahvenamarjaravioolid, rabarberi-juustukaste ja muskaatkõrvitsakook

Zonin Soave Classico

Ahjus smooritud metssealiha, porgandivorm

Rocca di Montemassi Le Focaie Sangiovese

Laimikreem, jõhvikajäätis, kaerahelbetrühvlid ja hooajalised marjad

Tammuri talu rabarberiliköör

Kohv ja tee

Hennessy

info ja broneerimine: siit

Peenemalt porgandist

Veidikene peenemas võtmes enim levinud kultuurtaime sätivad isuäratavalt mekkimiseks meie kulinaaria maastiku kahurvägi.

Bruschetta porgandi ja seentega

1 pikk Prantsuse sai, 2 keskmist mugulsibulat, 3 spl porgandikuubikuid, 3 spl peeneks hakitud tomatikuubikuid, 2 spl šampinjoni lõike, 1 spl basiilikut, 1 tl küüslaugukuubikuid, soola, musta pipart, praadimiseks õli, garneeringuks murulauku ja Parmesani juustu

Koori mugulsibul ning prae kergelt pannil koos küüslaugukuubikutega. Lisa porgandikuubikud ja prae veel kolm-neli minutit. Peale seda lisa ülejäänud köögiviljad ning prae segu valmimiseni, maitsesta soola ja pipraga. Lõika sai viiludeks ning rösti kergelt. Pane segu saiale ning raputa peale peeneks hakitud murulauk ja Parmesani juust.

autor: Rudolf Visnapuu

Porgandicappuccino

700 g Porgand
3 dl Köögiviljapuljong
Tume tükksuhkur
Sidrunimahl
Sool
Must pipar
30 g Maisitärklis
100 g Piim (1,8 %)
Valge tükksuhkur

Koori porgandid ja tükelda 3/4 kogusest väiksemaks. Keeda köögiviljapuljongis pehmeks. Püreesta koos puljongiga ja maitsesta sidrunimahla, tumeda tükksuhkru ja soola-pipraga. Tume tükksuhkur toob välja porgandile omase magusapoolse maitse, mida omakorda tasakaalustab sidrunimahl. Et supp oleks siidisem ja seistes ei kihistuks, lisa pisut vees lahustatud maisitärklist ja keeda läbi, et tärklis punduks.

autor: Indrek Kivisalu

Porgandi-astelpajuvaht

500 ml porgandimahla (värskelt pressitud)
200 g külmutatud astelpajumarju
100 g odrajahu
100 g suhkrut
10 g vanillisuhkrut

Pane keema porgandimahl, suhkur ja astelpajumarjad. Keeda paar minutit, purusta saumikseriga ja kurna läbi sõela. Keeda saadud mahlast, odrajahust ja vanillisuhkrust puder, jahuta ja vahusta seejärel kohevaks vahuks.

autor: Angeelika Uudeküll

Porgandimargarita

500 g naturaalset porgandimahla
50 g muscovado* suhkrut
20 g sidrunimahla
15 g vett
5 g želatiini
125 g külma naturaalset apelsiinimahla

Võta suhkur, pane potti ja lisa porgandimahlast 2-3 supilsikatäit. Lase keema ja lisa nüüd kogu ülejäänud porgandimahl koos sidruni mahlaga.
Ära enam keeda.

Sulata želatiin vees, lisa see käesojale porgandimahlasegule ja sega korralikult läbi.
Pane neljaks tunniks külmikusse ja seejärel ööpäevaks sügavkülma. Enne serveerimist võta sügavkülmast välja ja pane jäätunud mahl köögikombaini. Mikserda seni kuni jäätunud mahl on tükeldatud pisikesteks tükkideks.

Kaunista klaasi ääred suhkruga. Tõsta jäätunud mahlatükid klaasi ja kalla peale apelsinimahl. Serveeri värskendav kokteil ja naudi.

autor: Oleg Alasi

Viru Toit ruulib

vaata veel lisaks: virutoit.ee

Korralikult kohev võluväge täis sepik pihlakatega


Pihlakate ilu imetleme kaks korda aastas - kevadel nende lopsakaid õiepuhmaid ja sügisel punavaid marjakobaraid. Pihlakat on ikka peetud pühaks puuks, õnne ja rõõmu majja toojaks. Vanasti usuti, et isegi pihlapuu all istumine annab tervist.

Põhjamaades on juba vanast ajast kasutatud pihlakat toiduks. Temast on tehtud leiba, mahla, siirupit, veini, moosi jm. Meie aga tegime sepikut.

vaja läheb:

1 kl pihlakamarju, 1 kl tükeldatud porgandit, 0,75 l vett, 2 sl hapukoort või õli (võib mõlemaid), 2 sl suhkrut, 1 tl soola, 0,5 pakki kuivpärmi, 2 kg täistera-nisujahu või odrajahu

Keetke pihlamarjad ja porgandid vees ning püreestage saumikseriga või suruge puulusikaga puruks. Maitseks võite lisada piparmündilehti. Jahtumisel lisage suhkur, sool, hapukoor või õli ja kuivpärmiga segatud jahu. Kui kasutate odrajahu, võite parema kerkimise tagamiseks pool sellest asendada tavalise nisujahuga. Sõtkuge, kuni tainas lööb kausi servadest lahti. Jätke umbes 30 minutiks sooja kohta kerkima. Kui tahate sellest kuklid veeretada, peab tainas olema tugevam. Tõstke tainas vormidesse ja laske veel kerkida. Küpsetage 200 kraadi juures umbes 40 minutit, olenevalt pätsi suurusest.

Sarapuu e. metsapähkel viiel viisil


Pähklite koristamine ja kuivatamine

Pähklid valmivad tavaliselt septembri keskel ja varisevad kergesti. Sageli korjatakse suures ahnuses või teadmatuses ära valmimata piimküpsed pähklid – kuivatamisel jääb järele vaid korjamisrõõm. Tasub teada, et koristusküpsel pähklil on tupp pruunikas ja pähklist kergesti eralduv. Valmimise tunnuseks on ka pähklite mahalangemine okste raputamisel. Korjamise hõlbustamiseks võiks puude ümbert eelnevalt rohu ära niita ja puu alla laotada presendi.

Pähklid tuleks kuivatada mitte kõrgemal temperatuuril kui +40 ºC. Kuivatada 6% niiskusesisalduseni. Pähkleid on õigem kuivatatada laialilaotuna tuulises kohas ja päikesepaistel. Kuid suurepärane abiline on selle töö juures ka toidukuivati. Pärast kuivatamist puhastada pähklid viljakattest ja säilitada toatemperatuuril riidest kottides. Säilivusaeg 2 aastat.

Pähklikaste liharoogadele

200 g hapukoort, 200 g keefirit, 1 sl hakitud tilli, 1 tl mädarõigast, 100 g peeneks tambitud pähklituumi

Sega koostisosad kenasti kokku ja kaste ongi valmis.

Juustupesto sarapuupähklitega

200 g kodujuustu, 100 g värsket kurki, 100 g purustatud sarapuupähleid, 50 g Parma tüüpi kuiva juustu, 50 g värsket basiilikut, 1 küüslauguküüs, soola

Hoidke pähkleid vähe aega keevas vees, et oleks kergem koorida, seejärel röstige. Basiilik ja värske kurk hakkige peeneks ning segage kodujuustuga, pressige küüslauk hulka. Lisage riivitud juust ja jahvatatud pähklid, maitsestage soolaga. Juurde sobib röstitud sai või hommikukukkel seesamiseemnetega.

Valge pähklikaste

600 g hapukoort, 200 g koorevõid, 200 g sibulat, 200 g sarapuupähkleid, 100 g nisujahu
100 g juurpeterselli või pastinaaki, 50 g juursellerit, soola

Hakkige sibul ning hautage pooles või koguses, kuni sibul muutub klaasjaks. Segage vähehaaval juurde jahu, hautage pidevalt segades, kuni sibul on kuldne. Riivige jämeda riiviga seller ja petersell, hautage ülejäänud võis kergelt läbi ning segage juurde jämedalt purustatud pähklid. Tõstke mõlemad hautised kokku, lisage hapukoor, maitsestage ja kuumutage pidevalt segades, kuni kaste pakseneb (u 5 min). Kastet võib serveerida nii soojalt kui külmalt praetud kartulite, kuumade ja külmade liha- ning kalaroogade kõrvale.

Tsitruseline sarapuphäkli õli

250 ml Olivia rapsiõli sidruniga, 10-15 sarapupählit, mõned ürdioksad

Rösti sarapuupähklid kas ahjus või pannil vähese oliiviõliga väiksel kuumusel. Ettevaatlik tuleb olla, et pähkel ei põleks mustaks, sest see põhjustab kibeda maitse. Kannatlikul on tulemuseks õrn pähklinüanss.

Seejärel kuumuta rapsiõli u 40-50 °C juures koos küpsete pähklitega ja tõsta õli tulelt. Lisa kohe ürdioksad ning lase kogu uhkus maha jahtuda.

Jääb üle leida vaid mõni huvitav pudel ja panna saadud õli koos kõigi lisanditega korgi alla.

Seda võib pakkuda ka lauas järelmaitsestamiseks.

Sarapuupähkli- ja peterselli-gnocchid õuna-selleri salatiga

275 g jahu, 2 väikest muna, 900 g suuri kartuleid, meresoola, 300 g peterselli, 200 g sarapuupähkleid, 100 g riivitud parmesani, 500 g kõvemat õuna (punast), 300 g varssellerit
100 g värsket salatit (frizee, rukola, tammeleht), oliiviõli, 2 sidrunit, 50 g võid, soola, pipart, suhkrut

Pane ahjuplaadile meresoola ja küpseta koorega kartulid selle peal pehmeks. Lõika kartulid pooleks ja eemalda sisu lusikaga. Pane kaussi jahu, tee keskele auk ja pane sinna munad. Purusta kartul läbi sõela, sega jahu ja munaga. NB! kartul ei tohi maha jahtuda. Tükelda petersell ja pähklid, lisa needki. Maitsesta. Sega massi aeglaselt ja vooli sellest jahusele lauale pikk riba. Lõika 1,5 cm tükid ja vajuta näpuga keskele auk. Blanšeeri gnocchid kergelt soolases vees.

Koori varsseller ja tükelda ribadeks nagu ka õun. Sega kokku oliiviõli, sidrunimahl ja maitseained. Maitsesta sellega salat. Prae võis blanšeeritud gnoccid ja serveeri koos salatiga.

Kodukokk 2011 finalistid selgunud



Kõik, kes osalesid Kodukokk 2011 võistlusel, pange nüüd tähele! Eelvooru kamateema kohta saadeti Oma Maitse toimetusse või postitati toidutare.ee küljele 77 põnevat retsepti alates kamaleivast kuni kama-purukoogini. Kõik olid ääretult põnevad ja eripalgelised. Pärast pikka kaalumist ja hinnete kokkulöömist olid finalistid selged. Nendeks onNatalia Bobina, kes pakkus välja küpsised Kamanauding, Sirle Kasemets kama-rukkileivatordiga, Merle Vänikver sügisese kamapudinguga, Annika Puusalu ja tema kamaklimbid tomatikastmes, Kaja Kannikesekamatšipsid ning Nora Lahe pohlade ja kamaga hakklihapallid. Kohtume 6.novembril Tartu Püssirohukeldris toimuval finaalis, kus parim kodukokk selgitatakse välja kooki küpsetades. Kõik on oodatud kaasa elama.

Toiduliit alustab E-ainete teavituskampaaniaga “Tunne oma toitu”


Eesti Toiduainetööstuse Liit alustab teavituskampaaniat „Tunne oma toitu”, mille eesmärgiks on selgitada eestimaalastele toiduainetööstuses kasutatavate E-ainete päritolu, kasutamise eesmärke ja põhjuseid.




Spetsialist selgitab, miks kasutatakse toidus E-aineid.

Vaata intervjuud Raivo Vokiga Delfi TV-st


Toiduliidu kampaania “Tunne oma toitu” kestab oktoobrikuus jaekaubanduskettides. Tarbijatel on võimalik leida infot E-ainete kohta veebilehel
www.tunnetoitu.ee.

Maitse järgi: Seasisefilee kuusevõrsesiirupi ja punapeedikilega

Vaja läheb 640 g seasisefilee soola, musta pipart 2 sl õli sorts kuusevõrsesiirupit 100 g pastinaaki 100 g porgandit 100 g juursellerit tüümiani, rosmariini soola ja pipart oliiviõli

Valmistamiseks eemalda seasisefileelt kelmed, pruunista kiirelt kuumal pannil ja maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 100kraadises ahjus umbes tund. Serveerides pintselda pealt kuusevõrsesiirupiga. Lõika filee neljaks viiluks. Koori juurviljad ja lõika kangideks. Pruunista juurikakangid kuumal pannil, maitsesta hakitud ürtide, soola ja pipraga. Lõpuks piserda peale oliiviõli ja küpseta 180kraadises ahjus kergelt krõmpsuvaks.

Kastmeks 200 ml punast veini 100 ml demi glace kastet maizena kastmepaksendajat Keeda veini, kuni pool on ära keenud, lisa kastmepõhi ja paksenda õrnalt maizena’ga.

Peedikileks 100 ml punapeedimahla 50 g kukeseeni 1 sibul 2 küüslauguküünt soola ja pipart 1 g agar-agarit 5 g želatiini Valmistamiseks aja vesi keema, lisa hakitud seened, sibul ja küüslauk. Keeda pehmeks ja püreesta. Kuumuta püree keemiseni, lisa agar-agar ja keeda minuti jagu. Lisa punapeedimahl ja maitsesta. Vala segu maks. 2 mm paksuselt kilele ja pane ettevaatlikult külmkappi tarduma. Lõika koos kilega sobiva suurusega laastud, ja kata sellega kogu toit. Serveerides ära unusta kilet eemaldada. Kaunista praetud kukeseentega.

Lugu sellest kuidas tüsedast sõbrast teha Tüümjani-Kõrvitsa jahu ja Kõrvitsa-piparmündi maiust

Lisaks marineerimisele ja püreerimisele on veel kõrvitsa töötlemiseks ja säilitamiseks üks vägagi soodne ja moodne moodus. Kuivatamine.
Kuivatamist kasutasid toiduainete säilitamiseks ka vanad eestlased, kes veel sügavkülmast ega hoidiste tegemiseks vajaminevatest suhkrukogustest unistadagi ei osanud.
Kodustes tingimustes on parim abimees selle juures dehüdraator.Toiduainete kuivatamiseks mõeldud abimees mida täna võimalik kasutada juba kõik võimalike viljade ja taimede kuivatamisel .

Vee kõrvaldamine kõrvitsast pidurdab mik­roobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Kuivatatud kõrvitsa kvaliteet on seda kõrgem, mida madalamal temperatuuril ja mida kiiremini kuivatamisprotsess toimub.


Mizu dehüdraator on selleks kiireim ja paremini ventileeritud keskond kus seda kõike teha.

Dehüdreeritud kõrvitsal on mitmeid kasutamis mooduseid.

Üks võimalustest on kõrvits puhastada, lõigata õhemateks viiludeks ja asetada paariks minutiks suhkruvette. Hiljem sõelal nõrutada ja seejärel Mizu-sse kuivama.

Kui nüüd natuke veel fantaasial lennata lasta ja teha näiteks piparmündi maitseline magusam tee ja sinna paariks minutiks meie õhukeseks lõigatud tüsedam sõber lesima panna, siis saame ju veel huvitavama maitsega lõpptulemuse.

Sellisel kujul kuivatatud kõrvits sobib omavalmistatud müslidesse, kisselli sisse kui ka niisama nosimiseks - lastele on need eriti sobilikud kommi asemel pakkumiseks.

Teine väga huvitav võimalus on kuivatatud õhemaks lõigatud tüse sõber köögikombainis jahuks jahvatada. Kõrvitsa jahu!!! Väga põnev :-)

Lisa nüanssi kuivatamisel sain kõrvitsale anda kui ladusin kõrvitsa viilud tüümianiga vaheldumisi dehüdraatori restidele. Rest kõrvitsat, rest tüümiani, rest kõrvitsat, rest tüümiani jne.

Kõrvits viilud said väga kenasti endale tüümiani aktsendi juurde ja lisasid jahule väärtust.

Jahu võib segada väikese kogusena nii leiva kui saia taignasse või kasuta täiesti iseseisvana roogades kus nisujahu asenda meie väärt kraamiga.

Lase aga taas fantaasial lennata ja kasuta tervisliku kõrvitsa jahu julgelt toitude lisandina.

Genjaalsemat kingitust lahedale maheda sõbrale kui Kõrvitsa-tüümjani jahu kohe kindlasti kusagilt mujalt ei leia.

Säilitamiseks kasuta kuiva, jahedat ja õhurikast kohta. Õigete hoiutingimuste korral säilivad kuivatatud toiduained aastaid, ehkki nende bioväärtus väga pikaajalisel säilimisel mõnevõrra langeb.

Käimas on Üleriigiline leivanädal “Leiba ei asenda"



3. - 9. oktoobrini toimub Eestis Leivaliidu eestvedamisel XIV korda üleriigiline leivanädal, mille motoks on “Leiba ei asenda”.
Leivanädalal on välja kujunenud kindlad traditsioonid ja rituaalid, millest paljud toimuvad sellel aastal juba neljateistkümnendat korda.
4. oktoober – LEIVASEMINAR Tallinna Teeninduskoolis
Leivaseminar toimub Eesti koolide, lasteaedade ja söögikohtade toitlustusjuhtidele, kus esinevad leivatootjad, teadlased ja eksperdid.
Kell 10-10.30 – kogunemine, registreerimine
Kell 10.30 – Leivaseminari avamine
Kell 10.40-11.30 Uno Kaldmäe, Eesti Leivaliidu president ."Leivatootmisest, Leivaliidust ja Koolileivast."
Kell 11.30-12.30 Mai Maser, toitumisteadlane, arst. “Leiva kasulikkusest ja tervislikkusest”.
Kell 13.30-14.30 Ene Maadvere, EPM Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja. "Üldine toidukaubanduse turusituatsioon tänases Eestis"
14.30-15.30 Angeelika Udeküll, Laulasamaa SPA peakokk. "Leib kui toit ja tooraine, leiva kasutamise võimalused toidus"
6. oktoober – uudseleiva viimine Presidendilossi
6-8. oktoober – Põllumajandusministeeriumi ja ja Eesti Põllumajandusmuuseumi korraldatav rahvusvaheline rukkikonverents Tartus, Eesti Põllumajandusmuuseumis
Täpsem info: http://epm.ee/rye/program.html
8. oktoober - heategevuslik JCI ja Parem Elu Koolitus korraldatav Tervisepäev Tartu Lõunakeskuses
Eesti pikima tervisliku võileiva valmistamine. Kohapeal töötoad tervisliku toitumise ja eluterve mõtteviisi kohta. Täpsem info: http://tervisepaev.paremelu.ee/
8. oktoober - Leivanädala lõpetamine Eesti Põllumajandusmuuseumis
Toimuvad õpitoad, leivaküpsetamine, harivad mängud ja meelelahutus kogu perele.
Täpsem info: http://epm.ee/loikuspuha-perepaev/
9. oktoober - Lõikustänupüha tähistamise jumalateenistus Rannamõisa kirikus kell 10.30. Uudseleiva õnnistamine. Teenib õpetaja Aare Kimmel

Lisainfo:
Raivo Vilbaste
528 8805