Meenepood pakub kultuuripealinna sümboolikaga erinevaid armastatud tooteid hetkel vaid magusasõpradele.
Grill-liha ja saslõki kõrval tõuseb suvel ausse eestlaste rahvustoit kama. Seda süüakse suvel lausa 10-te tonnide kaupa Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur. Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus kõik see hea, mida loodus teradesse pannud on.
Lisaks traditsioonilisele kamajoogile keefirist või jogurtist on veel mitmeid teisigi võimalusi kuidas kuldaväärt jahu kasutada.
Metsmarjavaht kamajahuga
1 dl 38% vahukoort
200 g kohupiima
vajadusel piima
0,5 dl kamajahu
suhkrut
5 dl metsmarju või mõnda paksemat moosi
Vahusta rõõsk koor, sega juurde kohupiim ning vajadusel veidi piima. Sega juurde kamajahu ja suhkur. Viimasena lisa terved mustikad või sega juurde sobiv moos.
Kama-trühvli-tuille
60 g võid
150 g suhkrut
0,5 apelsini koor
70 g apelsinimahla
55 g kamajahu
Vahusta või ja suhkur ning lisa seejärel jahu, peenelt riivitud apelsini koor ja mahl. Määri õhukese kihina küpsetuspaberile ja küpseta 180 ˚C juures 8–9 minutit. Võta ahjust välja, lase 1 minut jahtuda ja keera küpsised soojast peast rulli. Kaunistada võid šokolaadiga.
Kama ja pähkli kohupiimakreem
400 g kohupiimapastat
6 sl kamajahu
1 pk röstitud ja purustatud metsapähkleid
150 g külmutatud metsamarjasegu
150 ml Vana Tallinna likööri
Pane metsamarjad likööri sisse marineerima. Sega kausis kokku kohupiimapasta, kamajahu ja röstitud pähklid. Serveeri klaaspokaalis, lisa kaunistuseks marineeritud metsamarju.
Vaja läheb: 0,5 kg kartuleid, 120 ml piima, 0,5 tl soola, 2 muna, 1 dl kamajahu, 1 dl nisujahu.
Valmistamine: Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees ja lisa soe piim. Tambi tugevaks püreeks ja lisa munad. Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit. Seda toitu võib pakkuda lisandiks mõnele kalaroale või süüa lihtsalt hapukoorega.
Sama retsepti järgi võid valmistada ka suupisteid. Selleks tuleb teha vaid väiksemad koogikesed ja suitsukalast võib neile peale teha kas salati või vahu.
Kama-jäätisekokteil
Vaja läheb: 4 dl vanillijäätist, 4 dl piima, 2 dl maasikaid, mustikaid või muid marju, 3 sl kamajahu.
Valmistamine: Vahusta jäätis ja piim saumikseriga, lisa sinna purustatud marjad ja kamajahu. Enne lauale andmist lase kokteilil 5 minutit seista.
Ja muide. Naiste seas pidi kamajahust, dušigeelist ja veest koosnev kehakoorija olema väga tõhus ja efektiivne vahend.
Marineerimine on aeglane söögi maitsestamine mitmesuguste vedelike ja maitseainetega. Kuigi enamikule inimestest seostub sõna “marineerimine” äädikaga, siis tegelikult on veel palju teisi hapusid vedelikke, mis saavad tavalisele lauaäädikale põnevat vaheldust pakkuda.
Kõige tavalisemad marinaadi koostisosad on näiteks oliiviõli, veiniäädikas, sidrun, pipar, tšillipipar, küüslauk, sibul, tomatipüree, sinep, kõikvõimalikud ürdid, suhkur, sojakaste, Worcesteri kaste, vein, õlu ja jogurt. Toorainet hoitakse sellistes marinaadides alates poolest minutist kuni mõne päevani.
Kuivmarineerimine (spice rub ehk otsetõlkes “vürtsidega hõõruma”) on väga popp Ameerikas. Sel kombel marineerides on võimalik toiduainele kiiresti palju maitset juurde anda. Kuivatatud ürdid purustatakse uhmris ja liha/ köögiviljad määritakse saadud puruga kokku. Kui tahad rohkem aroomi anda, võid maitsesegu enne veel pannil kuivalt röstida ja segada kokku väikese koguse õliga. Kilekott on marineerides väga hea abivahend. Selle abil on võimalik kogu toorainet läbi koti “masseerides” paremini katta ning kulub ka vähem marinaadi kui muidu. Enne, kui asetad kilekoti külmkappi, pressi välja kogu õhk, sest hapnikuvaba keskkond pikendab säilimisaega ning aitab liha pehmendada.
Veiniajakirja VINE nr 2 on võimalik osta mitmetest vinoteekidest ja veinipoodidest: Bestwine, Carpe Vinum, Rotermanni Veinituba, Veiniruum, Veinipööning.
Ajakirja hinnaks jaemüügis on €6.
allikas: ekspress.ee
Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks.
Harilik võilill (Taraxacum officinale) kasvab kiiresti paljuneva umbrohuna kõikjal, eriti elamute ümbruses, aga ka tarade ääres, niitudel, võsastikes, metsaservadel ja mujal.
Võilille tasub süüa, sest ta sisaldab rohkelt tervisele ülivajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
Kui võilille lehti pleegitada, kaob mõrkjas maitse ja nad muutuvad mahedalt vürtsikaks ning muredaks.
Noori lehti hakkige võileivale ja tehke salatiks. Vanemaid lehti kasutage nagu spinatit, lisage supile ja ühepajatoidule. Juuri saab süüa nii toorelt kui keedetult, neist võib teha teed ja “kohvi”. Õisikutest saab valmistada veini, likööri ja siirupit, õisikunuppudest aga vale-kapparit.
Suur võilille uputus koduaias innustas mindki tülikat kolla-pungset taime oma kasuks pöörama.
Sobrasin siin ja seal ja leitin, et muret tekitavast taimest saab paljugi maitsvat valmistada :-)
Võilille brunch
Vaja läheb: 2 osa võilillelehti,1 osa sibulapealseid või murulauku, 1/2 osa petersellilehti. Pisut taimeõli või hapukoort/maitsestamata jogurtit. Valmistamine: võilillelehed panna pooleks tunniks soolaga maitsestatud külma vette, et mõru maitse kaoks. Salatitaimed hakkida peeneks, lisada taimeõli või maitsestamata jogurt (hapukoort), segada. Lisada maitse järgi soola.
«Kui nüüd veel lisada salatile keedumuna, on tulemuseks täiesti toitev toit. Ja kui siis veel keeta juurde koorega kartulit, siis on ju lausa lõunaroog valmis.»
Vaja läheb: Peotäis võilillelehti ja hapuoblikaid, soovi korral murulauku. Keedetud muna, paar spl hapukoort, maitsestamiseks soola, suhkrut.
Valmistamine: Hakkida võilillelehed ja hapuoblikad, segada juurde murulauk ja hakitud muna, lisada maitsestatud hapukoor. Segu sobib suurepäraselt leivakattena kasutada hommikueineks.
Vaja läheb: Rohelisi võilillenuppe, suhkrut, äädikat.
Valmistamine: Hoida võilillenuppe 30 min külmas vees, et vähendada nende mõrusust. Keeta mahedamaitseline marinaad – 1 l vee kohta 100 g suhkrut, 50 g soola, 1,5–2 spl äädikat. Nõrutatud võilillenupud lisada kuuma marinaadi, mitte keeta. Säilitada keeratava kaanega väikestes purkides. Marineeritud võilillenupud sobivad lihatoitude kõrvale.
Vaja läheb: 4 korralikku kamalutäit võililleõisi, 1 kg suhkrut, vett, pool sidrunit
Valmistamine: Laske õitel koos veega aeglaselt keema tõusta ja jätke kaane alla üheks ööpäevaks seisma. Siis kurnake ja pigistage õied korralikult välja. 1-le liitrile mahlale lisage 1 kg suhkrut ja pool kooritud sidrunit. Kuumutage segu email- või klaasnõus, kuni üleliigne vesi aurustub ja tekib siirupitaoline vedelik. Pikemal kuumutamisel tekib siirupil meetaoline konsistents.
«Kui tahate eriliselt ilusa värviga mett, võtke õietagune roheline nutt ära. See annab meele rohekat värvust ja ka veidi spetsiifilist võilille kibedust. Võilillemesi ei jää maitse poolest sugugi alla ehtsale meele, kuid on hoopis meeldivam neile, kes tavalist mett eriti ei armasta või on mee suhtes allergilised.»
Vaja läheb: Röstitud ja jahvatatud võilillejuuri, piima
Valmistamine: Võilillejuured tuleb puhastada, tükeldada ja kuivatada, seejärel röstida kuumas ahjus ning jahvatada kohviveskis. Edasi keeta juba kohvi nii, nagu oleme harjunud. Juua vahustatud piima või koore ja suhkruga.
«Kui seda pakkuda külalistele ja jätta mainimata, et tegu on võilillekohviga, siis ma arvan, et keegi ei märkagi vahet.»
Väike nipp | võilille kollaseid kroonlehti võib lisada nii leivasupile kui ka rabarberisupile. Annab kena värvi ja huvitava maitse.
Nagu igal aastal nii ka sellel korral oli BBQ CLUB Q ettevalmistanud mitme käigulise menüü kus siis valdavalt kõik road olid valmistatud kas bbq ahjus või grillil.
Piknik hea toidu ja joogiga võis alata.
Külaliste saabudes ootas kõiki ees värskendav valik Kadarbiku smuutisid millega igaüks sai esimese janu kustutatud. Mitte roolis olijaid rõõmustas aga Veinisõber pikniku jaoks hoolikalt valitud veinidega.
Menüü väliselt pakuti eelroa eelroaks eriti üllatusliku ja hästi maitsvat Rannamõisa broilerikintsuliha marineeritud Kadarbiku Peedi-tsitruse smuutiga.
Eelmisel õhtul smuutisse lesima pandud Rannamõisa broilerikintsuliha oli öö jooksul mõnusalt roosaks marineerinud ja keegi külalistest ajas kintsuliha uutmoodi väljanägemise pärast lausa pardiga segamini.
Eelroa eelroog maitstud oli kosta vaid kiidusõnu. Huvitav maitsekombinatsioon meeldis kõigile.
Järgmisena pakuti siis eelrooga milleks oli Grillitud pardirinnafilee siidrizelee, punapeedi balsamico ja odrajahu muffiniga. Rannamõisa Pardifilee valmistamine käis kähku. Nahale sälgud sisse, veidikene Meira meresoola ja purustatud pipart ja grillile. Kuumal grillil mõlemale poolele 2-3 minutit ja oligi valmis. Vahepeal kerkis küll leek lausa pardirinnafileest üle, aga sellest ei olnud midagi. Peale seda veidikeseks fooliumisse puhkama ja valmis ta oligi. Eelmisel õhtu Kadarbiku peedi smuutist kokku keedetud punapeedi balsamico, siidrizelee ja odrajahu muffin olid igati võrdsed kaaslased grillitud pardile. Huvitav kombinatsioon üllatas ka sellel korral külalisi.
Pearoog Madalal temperatuuril küpsetatud barbecue ahju seakael, kartulivormi, punasevini kastme ja Rabarberi viinas kergelt marineeritud õunaga oli vaieldamatult külaliste lemmik.
Liha mis oli ikka 4 tundi madal temperatuuril, niiskes ja suitsuses keskkonnas mõnulenud oli tõeliselt hõrk. Lisandiks koorene kartulivorm ja veinikaste mida külalised juba enne pearoa valmimist noolimas käisid. Saaremaa Rabarberi viinas marineeritud õunagi käidi ikka ja jälle juurde küsimas.
Lõpetuseks magusroog mis pidi küll algselt küpsema koogiks, aga juhuste kokku langemistel valmis sellest hoopis bbq ahjus brülee. Ehk siis lõpptulemuseks 
Kohupiima ja valge šokolaadi brülee, Wabariigi kaeraküpsisest ja Maasika rabarberi smuutist tehtud kreemi ja kama-pähklipraliineega
Siin räägib magustoit ise enda eest :-) Erilist tähelepanu pälvis muidugi lisandiks tehtut Wabariigi kaeraküpsisest ja Maasika rabarberi smuutist tehtud kreem. Soovijad said endale ka muidugi valmistamis õpetuse kaasa ja kuna üks külastajatest ei saanud kohapeal sellest veel isu täis, siis pidi ta õhtul kodus kohe suuremasse kaussi seda enesele eraldi tegema :-)
Kõigi rahulolevad näod tähendasid pikniku kordaminekut.
Õnnestunud pikniQ eest tänab BBQ CLUB Q oma kõige suuremaid sõpru Stoveman, Rannamõisa, Meira, Kadarbiku, Saaremaa Vodka, Veinisõber , Lihameister, Pere ja Mummi Trahter
Juba järgmisena võib BBQ CLUB Q huvitavaid maitsekombinatsioone maitsta 11.06.2011, Türil, Hea Toidu Festival - Grillfest 2011 võistkonna nime all STOVEMAN
Parimaks lihaveisekasvatajaks tunnistatud Margus Keldo peab hereforde Valgamaal Tsura Talu OÜs, mis asub Leigo turismitalu naabruses, nii et kaunis järvemuusika naabritelt paitab ka loomade meeli. “Oleme tõepoolest Leigo talu naabrid ja eks see Leigo järvemuusika kostab suviti ka meie karjamaadele,” tunnistab Margus Keldo muheldes. “Loomad ei kannata suurt müra, aga muusika teeb neile ainult head.”
Kas siis kontsertide või muu tõttu, igatahes on Tsura Talu OÜ herefordid prisked ja hea tervisega. “Kõik on puhtatõulised loomad,” kiidab ettevõtte tegevjuht Margus Keldo. Ta elab ise naabruses Anni talus ja töötab Tsura Talu OÜs 2004. aastast.
Aga Eestimaa põlisrahva kombel enda kääritatud leiva juurest musta kulda tegin ma esmakordselt.
Esimese tõuke selleks andis mulle abikaasa poolt laadalt ostetud ehe savist leivavorm. See tähendas vaid ühte- leiva tegu tuleb käsile võtta vana talurahwa kombe kohaselt.
Selleks alustasingi päris algusest ja ostsin endale kotitäie heda rukkijahu ning leiva tegu võis alata.
Teejuhiks valisin Talurahwa köögi raamatu 1889. Kõiki soovittusi ja nõuandeid hakkasin näpuga rida ajades võimalikult täpselt järgima.
Leivajahu tuli hoida12 tundi enne juurepulli tegemist soojas kohas ehk samal temperatuuril kus käärimine toimub.
Heas soojas kohas sai juurepull endal 3-ndal päeval elu sisse. Nüüd oli vaid vaja tema eest hästi hoolt kanda. Siitmaalt sain endale juurde ühe väga suuretähendusega abilise.
Perekoer boxeri tüdruk Amanda oli rõõmuga valmis juuretise oma 
sõbraks võtma.
Vahetpidamata käis ta uue sõbra juures vestlemas ja laulmas nagu oleks ta samuti köögi raamatust maha lugenud, et nõndamoodi tehkse.
Kirjapildis on seda väga raske vahendada, aga kujutage ette kuidas üks boxeri tüdruk käib juuretisega rääkimas pobisedes ja puhisedes seda selleks et sõbral ikka igav ei hakkaks.
Viiendal päeval oli juuretis valmis kasvanud ja ette tuli võtta järgmine samm.
Enne veel kui jätkasin tuli mulle hea mõte. Ristida juuretis Amandaks. Tema kõige suurema sõra järgi. Nii teatasingi kogu perele, et meie kodu leivad hakkavad kandma seda moodi nime „Amanda leib“
Kõlab ju päris hästi :-)
Kuna juuretis oli oma elu kõige paremas vormis lisasin temale veel veidike jahu ja sooja vett ning jätin sedakorda linaserätiku alla kosuma.
Amanda ei saanud muidugi aru kuidas sõber nii jõudsasti on kosunud, aga see teda ei heidutanu. Järgmise 12 tunni jooksul käis ta ikka ja jälle sõbra juures juttu vestmas ja teda lõbustamas.
Kätte oli jõudnud viimane päev. Kus tuli veel lisada head rukkijahu ja leivataigen valmis sõtkuda. Loomulikult oli minu kokakuntsti suurim fänn ja juuretise kõige suurem sõber Amanda ka platsis.
Päris täpselt ta aru ei saanud mis toimub, aga oma ülimalt targa näoga kõike seda jälgides oli ta minule suureks abiliseks.
Kui leivataigen valmis, oli vaja see nüüd laadalt ostetud savist leivavormiga sobitada.
Enne aga võtsin taignapallist järgmise leivajaoks juuretise poja millega uuele leivale elu sisse puhuda. Ja et ikka Amandakesel oleks ka kellega juttu vestmas käia.
Silitasime veel vormi hästi sobivat leivataigent piimaga nagu vanaaegses raamatus oli soovitatud ja ahju ta rändaski. Nüüd jäi järele veel ainult oodata.
Leiva küpsedes täitus terve elumaja kirjeldamatu koduleiva lõhnaga. Ja meie peategelane Amanda käis mööda kööki ringi täpselt sellise näoga nagu tahaks kõigile teadaanda et, „See tuleb sellest, et olen lihtsalt nii hea läbirääkija“
Esimese leivakääru selleks puhuks hoitud taluvõiga sai loomulikult erilise tähtsusega läbirääkija. Hinnangu andmisel ei olnud ta muidugi kitsi. Rahul olev nägu ja pisut võine ninaots rääkisid sellest, et leivtegu oli õnnestunud. Leib maitses tõepoolest eriliselt hästi.
Sellest hetkest olin koos Amandaga veendunud, et uue hasarti tekitava hobiga koos leiba küpsetada tegeletakse meie majas ka edaspidi.
Ja kindlasi suurt rolli mägivaid traditsioone nii talurahwa näpunäidete kui ka meie enda poolt oluliseks pidavat lääbirääkimise kuntsti hoiame ausees leivateol ka edspidi.
Restorani festivali eesmärgiks on:2011. aasta Platsiõhtusöögi menüü on koostanud Carmen Grupp`i peakokad Dmitri Haljukov (Carmen Catering), Jevgeni Jermoškin (Ribe), Veiko Treumann (Platz). Sommeljee Heiko Hiller (Liviko).
Ettekandele tuleb:
Vasikakonsomee hapuoblikaklimbi ja vutimunaga
Veal consommé with sorrel dumpling and quail egg
Консоме из телятины с клёцками из щавеля и перепелиным яйцом
Amontillado “Contrabandista”, Valdespino, Jerez, Spain
-
Norra makrell ja langustiin bisque’i ja astelpajukaaviariga
Norwegian mackerel and langoustine, buckthorn caviar
Норвежская макрель и лангустин с биском и облепиховой икрой
Charta Riesling 2008, Johannishof Eser, Rheingau, Germany
-
Piimapõrsa filee röstitud maksa, varajaste aedviljade ja heinakastmega
Suckling pig fillet with roasted liver, early vegetables and green dressing
Филе молочного поросёнка с жареной печенью, ранними овощами и соусом из сена
Terrerare Reserva 2005, Sella & Mosca, Sardiinia, Italy
-
Dessert “Vana-Tallinn 2011”
Desert “Vana-Tallinn 2011”
Десерт ”Vana-Tallinn 2011″
Vana Tallinn Heritage
-
Trühvlid ja vaarikad
Truffles and raspberries
Трюфели и малина
Coffee, tea
Kohti ainult 220, pileti hind: 69 €.
Kodumaine värske kartul kipub kohe-kohe turulettidele ning kes korra juba uue tuhli maitse suhu saanud, ei see enam vana taha. Kuigi kartul tundub olevat lihtne toiduaine, saab sellest teha ka tõelisi gurmeeroogi. Aga, et värske mugul ka tõeliselt hästi maitseks tuleb temakesega hellalt ringi käia. Ainult õigesti keedetut värske kartul on tõeliselt nautitav.
Järgi kindlasti kõiki üksikasju! Ainult nii moodi võid nautida kõrgemat taset.
- Vali võrdse suurusega kartulid ja pese need õrnalt harjaga külmas vees.
- Kuumuta vesi keemiseni ja lisa maitseks 1-2 tl meresoola ning mõned tillivarred.
- Aseta kartulid ettevaatlikult keevasse vette. Vett on vaja nii palju, et kartulid oleksid vaevalt vees.
- Keeda kartulid kaane all küpseks. Keemisaeg varieerub sõltuvalt kartulite suurusest ja arvust. Proovi kartulite küpsust pooleksmurtud kokteilitiku jämedama otsaga: kui tikk vajub peaaegu keskpaigani kartulisse, on kartulid küpsed.
- Vala küpsete kartulite keeduvesi kohe ära ja pane pott ilma kaaneta veel hetkeks kuumale keeduplaadile, et niiskus läheks välja ja kartulitest ei tuleks vesiseid.
-Aseta kartulid serveerimisnõusse ja puista peale hakitud tilli. Kata kartulid puhta köögirätiku või majapidamispaberiga ja serveeri.
Heaks keedetud noored kartulid marineeritud lauguliste vinegrettiga
murulauku, karulauku, petersell, purustatud must pipar, soola, 4sl valgeveiniäädikat, 1dl õli, 1dl vett
Sega vinegrett valgeviniäädikast, õlis ja veest. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa peeneks hakitud murulauk, karulauk ja petersell. Raputa kaanega purgis segu hoolega. Marineeri kuumad kartulid ja serveeri suviste roogade kõrvale.
Varajase kartuli esimesed triibulisedvarajasi kartuleid, grillvardaid, õli, meresoola
Pese kartulid ja keeda nad poolküpseks. Kui kasutad puidust grillvardaid, leota neid vees enne grillimist. Lükka kartulid vardasse, määri õliga ja grilli küpseks. Lõpuks puista pinnale veidi meresoola. Serveeri grillroa lisandina.
Nagu ikka tuli ette võtta seegi kord pikniku korvi täitmiseks poering.
Kaubandusvõrgus korvi kuhjates haarasin rohelise oskonast kaasa poti verev oblikat ja murulauku mida olin plaaninud kasutada salatis. Verv oblikas ja murulauk olid vaieldamatult salati staarid. Tänutäheks otsustasin kahele kange anda veel ühe võimaluse.
Võtsin kätte ja istutasin taimed alles jäänud juurestikuga oma eriti rammusasse peenrasse.
Ülejäänud peenra elanikud võtsid uustulnukad kohe sõbralikult vastu. Ja ei läinudki väga kaua aega kui murulauk ennast juba uuesti sirutama hakkas. Oblikas ei saanud muidugi kehvem olla ja hakkas ka peenras korralikult laiutama. 
Salatit sai siis tegema hakata juba oma peenra saagiga. Peagi jõudis kätte sügis, seejärel pikk ja külm talv. Kaks kanget jäid puhkusele suure vähemalt kahe meetrise hange alla.
Kui kaua oodatud kevad ilmatuma hakkas sulasid kõrged hanged kiiresti.
Ja ka püsielanikud peenras hakkasid kenasti ennast järgimööda ülesse upitama.
Loomulikult ei saanud teistest kehvemad olla ka murulauk ja verev oblikas kes oma esimese kodu ja hypermarketi külmariiuli olid juba sootuks unustanud. Vohavad teised oma kange iseloomuga jõudsasti ning teevad teistele püsi asunikele juba silmad ette.
Kindlasti rikastan oma peenra rammusat mulda taas uute külalistega hypermarketi külmariiulilt, et anda neile uus elu ja loodan, et nemadki võtavad oma uue kasvu keskona kenasti vastu.
Uue elu algus ehks salat millest räägitakse ikka ja jälle
1 pott Verv oblikat, 2 sl oliiviõli, 1 väiksem šalottsibul, 0,5 tl Meira mahedat sinepit, 1 punt murulauku, 50 g sinihallitusjuustu, soola, pipart
Rebisin salatilehed sobiva suurusega tükkideks ja panin kaussi. Tükeldasin sibula, vispeldasin selle koos oliivõli ja sinepiga salatikastmeks, maitsestasin soola, pipraga. Lõikasin murulaugu väiksemaks, segasin kastmesse ja valsin kastme salatile. Murendasin peale sinihallitusjuust ja serveerisin grillitud ciabattal.
Paki piknikukorvi soolaseid ja magusaid suupisteid. Osta bensiinijaamast autole kakskümmend liitrit pliivaba kütust ning kihuta loodusesse.Päikselise ilmaga maitseb söök kõige paremini õues, värskes õhus.
Pikniku pidamiseks ei ole ühest retsepti, küll aga on mõned kindlad komponendid, mis ühelt mõnusalt värskeõhu einelt ei puudu. Need on südame ja armastusega valmistatud toidud ja hea seltskond.
Piknikuroogade ettevalmistamisel tuleks lähtuda sellest, et toit oleks lihtne ja kerge. Pikniku mõte ei olegi ju söömine, vaid time out argipäevadest.
Värske salati-mix
Piknikule sobivad hästi mitmesugused värsked salatid - tunnussõnad on kurk, tomat, jääsalat, hooaja saadused.
Ärge salatit kodus valmis segage, vaid jätke igale inimesele piknikul võimalus see ise sobivatest komponentidest kokku sobitada. Salatikastmete kohta kehtib sama reegel - need võiks karbiga eraldi kaasa võtta. Valmis segatuna kaotab toit ruttu oma meeldiva väljanägemise.
Nipp: Kuna kuumal suvepäeval piimatooted eriti päikest ei armasta võta kaasa termosega maitsestamata jogurtit mida saad samuti kasutada salatikastmena.
Toekas jätk
Paku väga lihtsaid toite, et tegemine kaua aega ei võtaks. Kindlasti peaks olema väiksemaid suupisteid ja kõhtu täitvad võileivad, mis on mugavad piknikule kaasa võtmiseks. Juustuküpsised, Erinevad juustusordid, marineeritud oliivid, päikesekuivatatud tomatid, ning teised eelroad on suurepärased piknikul näksimiseks.
Kõhtu täivad võileivad tee samuti kohapeal valmis. Nii saab igaüks endale ise sobiva suutäie vormistada. Kui teed need varem valmis ligunevad need lihtsalt läbi ja ei näe ka apetiitsed välja. Võimalusel haara kaasa suitsetatud, marineeritud või kauem säilivad tooted. Wabariigi leivasari paberkottides oma toote värskuse ja pikema säilivusajaga on piknikul parim leiva valik. Sest loodusõbralik paberkott ruulib :-)
Nipp: Viimse leivapuruni puhtaks söödud paberkoti saad veel rakendada taaskasutuses. Pane paberkotti veel poolenisti toored virsikud, ploomid, rohelised tomatid. Paberkotis valmivad viljad märksa kiiremini kui lihtsalt avatud korvis või taldrikul.
Meeldivalt magusad lõpu tiitrid
Naturaalsed ja maitsvad Wabariigi ühe ampsu suupiste küpsised kondenspiimaga, rosinate,sokolaadi ja kaeraga on mõnusaks krõbistamiseks ja magusa isu leevendamiseks hea valik. Kindlasti ei ole see päris piknik, kui sealt puuduvad maasikad mida võid vabalt süüa näiteks juba kaasa olevast maitsestamata jogurtist valmistatud Tõelise Eesti kamaga.
Jahutavaks joogiks
Viimase aja moetooteks on maitsestatud vesi. Värske vesi maitsestatud kas apelsini- ja kurgiviiludega või marjadega, mis parasjagu saadaval on parim alternatiiv poest ostetud veele.
Hästi sobib ka naturaalselt kääritatud kali mis jahedalt on samuti hea janukustutaja.
Kui aga oled ilma autota ja võid endale lubada ka veidikene veini, on nõu ja jõuga abiks sulle Veinisõber kes oma kogemuste ja teadmistega valib just teie komplekteeritud pikniku korvi sobiva veini. Joogi poolis on samuti kõige parem jahedana hoida termospudelis.
Valio Eesti täiendab Gouda juustude valikut ning toob mai esimestel nädalatel turule uue Argipäeva Gouda. Poolteist kuud laagerdunud uus mahedamaitseline Gouda sobib suurepäraselt igapäevaseks juustuks nii võileivale, erinevatesse roogadesse kui ka iseseisvaks snäkiks.Argipäeva Gouda on heaks täienduseks seni vaid gurmeejuustudega esindatud Valio Gouda sarjale, tuues Gouda ka igapäevaselt tarbitavate juustude hulka. Uus juust tuleb esialgu müügile kahes pakendivalikus: tükijuustuna 300-grammises ning viilutatud kujul 150 grammi suuruses pakendis.
Lisaks Argipäeva Gouda turuletulekule läbivad ka senised Valio Gouda juustud uuenduskuuri. Eesmärgiga tõsta enam esile kõrget kvaliteeti, hakkavad Valio Goudad kandma Kuninga Gouda nime. Samuti muutuvad tootenimed paremini toodet iseloomustavateks – kolm kuud küpsenud Gouda Red Labeli uueks nimeks saab Pühapäeva Gouda, kaheksa kuud laagerduv Gouda Black Label hakkab kandma Pidupäeva Gouda nime.
Valio Kuninga Gouda juustude sari on ainulaadne Eesti turul, kuna sarjas on esindatud erineva küpsusastmega juustud, alustades noorest mahedamaitselisest ja lõpetades täidlase, rikkaliku maitsega juustuga. Kõik Valio Gouda juustud valmivad kvaliteetsest eestimaisest piimast Valio Võru juustutehases.
Peaosalised Tofu ja sokolaad koos kõrvaloslaistega on parim võimalikust mida pakkuda kõige kallimale inimesele, EMALE! Siis veel lõpu nootiteks koorane Vana Tallina kaste, ja oledki taaskord Emale kõige kallim laps maamunal ;-)valmistamine: Sulata sokolaad veevannil, lisa banaan, tofujuust, mesi ja kakao. Sega saadud segu saumikseriga ühtlaseks massiks ja kalla vormi. Tõsta vormis kook kuni 5 tunniks külmikusse.
Kes ütles, et rabarber on lihtlabane kodumaine vili? Rabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata.
Lõputult võib leida kasutust rabarberile kookide ja hoidiste valmistamisel.
Kui aga läheneda rabarberile veidike innovatiivsemalt võib temast luua tõeliselt unustamatut loomingut.
Kuumal suvel vahepalaks: Rabarberi-köögivilja Martini
Vaja läheb: 125 g rabarberit, 600 ml tomatimahla, 150 g punast paprikat, 50 g mugulsibulat, 15 g küüslauku, 5 sl oliiviõli, 2 sl balsamico äädikat, paar tilka tabasco kastet, soola ja pipart.
Valmistamine: Lõika köögiviljad väikesteks kuubikuteks. Lisa tomatimahl, oliiviõli, balsamico ja maitseained ning püreesta köögikombainis või saumikseriga. Serveeri jahedalt ning lisa maitseks peale hapukoore täpid ja peened rabarberikuubikud.
Serveeri martini klaasist
Liharoale nagu loodud: Rabarberi-chutney
Vaja läheb: 300 g rabarberit, 50 ml valget veini, 40 g suhkrut, 2 g tšillikauna, 2 g ingverit, hakitud murulauku.
Valmistamine: Haki tšilli ja kooritud ingver peeneks, kuumuta potis väheses õlis. Lisa kuubikuteks lõigatud kooritud rabarber ja valge vein. Keeda paar minutit, lisa suhkur ja keeda umbes 10 minutit, kuni segu on saavutanud moosi konsistentsi. Lisa hakitud murulauk ja vajadusel veidi soola. Puhasta spargel, lõika lühemaks. Pane pannile koos vähese vee ja võiga, keeda paar minutit, kuni vesi on aurustunud. Maitsesta soola ja valge pipraga. Serveeri koos chutneyga.
Jäise hõrgutise kosilane: Glasuuritud Rabarber
Vaja läheb: 300 g rabarberit, 100 ml apelsinimahla ja 100 g suhkrut.
Valmistamine: Keeda apelsinimahl ja suhkur siirupiks. Koori rabarber ja lõika 10 cm pikkusteks juppideks ja keeda neid siirupis 4–5 minutit, kuni siirup hakkab karamellistuma ja rabarber on muutunud pehmemaks.
Muinasjutuliselt õnnelik lõpp desserditaldrikul: Rabarberi-confit
Vaja läheb: 200 g värsket rabarberit, suhkrut, kranaatõunasiirupit
Valmistamine: Koori rabarber ja tükelda 4 cm ribadeks. Kata ahjuplaat fooliumiga, pane rabarberid koos suhkru ja siirupiga sinna peale. Kata pealt ka fooliumiga ja küpseta pehmeks. 160 kraadi juures 25 minutit.
Värskendav ja lummavalt meeli erutavad maitsetoonid: Rabarberi-karamelli jäätis
80 g värsket rabarberit, 100g suhkrut, 400g piima, 2 munakollast, 2cl Saaremaa Rabarberi Vodkat
Koori rabarber, lõika tükkideks ning pane suhkruga potti praadima. Prae seda kogu aeg segades kuni segu hakkab karamellistuma. Lisa segule kogu aeg segades vaikselt piim ning lase korraks keema minna. Eralda munakollased munavalgest ja klopi munakollased vahule. Kui piim on keema hakanud lase see läbi sõela, lase munakollased peene joana piima hulka ja tõsta segu kogu aeg segades korraks pliidile ja keeda veel 3-5 minutit ja lõpuks lisa viin. Jahuta jäätisemass maha ja tõsta üheks tunniks sügavkülma. Vahusta jäätisemass saumikseriga ning tõsta uuesti sügavkülma. Korda protsessi veel kaks korda.
Ranna rahvas on alati austanud värsket räime ja selle valmistamise oskusi.
Vanasti öeldi, et saare naine pidi oskama räimest valmistada 20 erirooga.
Kulda väärt vanaaegne kala räim on saanud seal endale lausa rahvusliku aarde tähenduse.
Ja teada on ka see, et õige räime saad oma võrku just esimeste kevadiste püükidega.
Selle eheda ja lihtsa kala juures on kõige rohkem kulinaarset paindlikkust.
Temast saab valmistada kõige erinevamaid roogi, nagu ei ühestki teisest kalast.
Räim on suurepärane nii külma kui sooja toiduna. Keedetult, praetult, küpsetatult, hautatult. Sobib supi sisse, piruka-kulebjaka täidiseks, vormiroaks.
Õigesti valmistatud räim on tervislik ja maitsev, vähese kolesteroolisisaldusega.
Räimes on palju valku, kaltsiumi, seleeni, fosforit ja omega-3 rasvhappeid.
Räim sobib ühtviisi hästi lihtsa talupojatoidu kui ka banketiroa valmistamiseks.
Üks hea omadus on räimel võrreldes teiste kaladega veel – kondid on tal nii pehmed, et ei karju hamba all. Kas võtta räimel luud välja või mitte, on sööja maitse asi, kurja ei tee need kellelegi. Rusikareegel on: mida suurem räim, seda jämedam kont. Maitsvamad kipuvad olema aga hoopis tillukesed räimed.
Seda kunsti tuleb veel mandrimehel rana rahvalt õppida kuidas hõbedast kulda säilitada.
Mereveega sügavkülma
Linnarahvas saab räime lihtsamalt säilitada sügavkülmikus Tähtis on puhastatud kala ja sügavkülmutada võimalikult kiiresti. Ülessulatamisega on vastupidi, see käigu aegamööda, mikrolaineahi ja kuum vesi ei tule kõne alla.
Parima tulemuse saad kui külmutad räimed merevees. Siis mekivad need sulanult kui äsjapüütud.
Pikaks ajaks soola sisse
Sisse tehtuna säilib soolaräim parajalt jahedas ruumis kas või kevadise uue püügihooajani välja. Rappimisel eemaldatakse räimel kurgualune koos lõpuste ja soolega. Seda tehakse pöidlaküüne, noa või selleks valmistatud puulaastuga. Seejuures tuleb hoiduda kala üleliigsest rebestamisest, kala kurgualusesse tehakse vaid väike lõige, mille kaudu eemaldatakse rapped. Niisk ja mari jäetakse tavaliselt sisse, kuid ripnema jäänud niisk või mari eemaldatakse.Pärast rappimist pestakse räimed hästi puhtaks ja nõrutatakse.Soolamisnõuks sobivad laiemad klaaspurgid, puhtad puunõud või kolmeliitrised tinutatud plekkämbrid. Kurkide, hapukapsaste, jõhvikate... alt vabanenud tünne pole soovitatav räimede soolamiseks kasutada. Kui soolaräimi tahetakse hoida aastaringselt jahedas hoiuruumis. Võetakse 4-5 osa räimede kohta 1 osa soola, s.o. 1 kg räimede kohta 200-250g soola.
Kuivata või vinnuta
Mõistagi kipub soolamiseta kuivatatud kala juba kuivamise ajal kergesti raisku minema, kui ilmastik pole soodne – tuult liiga vähe, kärbseid aga paljuvõitu. Seetõttu praegu ilma soolata kuivatamist Eestis enam keegi ei kasuta – käibel on soolaga kuivatamine ehk vinnutamine.
Valmistamine: Räimedele tee kurgu alla sisselõige (ära kõhtu lõhki lõika) ja sikuta soolikad välja. Kalamarja ära puutu – see on tõeline maiuspala! (Sellist tegutsemist nimetatakse Muhus kidumiseks.)
Räimed pane anumasse soolduma, Muhu perenaised teevad seda vahekorras kümme pihutäit silku ja üks pihutäis soola. Järgmisel hommikul loputa kalad läbi. Kes kardab kaladele munema tükkivaid porikärbseid, siis nende vastu aitab, kui kalad enne kuivamariputamist lahjast äädikalahusest läbi tõmmata, igaühele äädika hapukas mekk aga ei meeldi. Ettevalmistatud räimed lükkida pikale traadile ja riputada kuivama. Rannarahvas kasutab spet-siaalset vitstest punutud raami, mida kutsutakse Muhus tarjaks, kuhu kalad nõrguma ja kuivama laotatakse. Hoolas perenaine toob tari ööseks tuppa, hoiatab Andrei vihma eest. Otsesest päikesevalgust ei soovita, see teeb kala kollaseks.
Kas räim on piisavalt kuiv, saab kõige paremini aru näpuga katsudes. Hea ilma korral (tuuline ja kuiv) piisab 3–4 päevast. Kes kalalehka ei pelga, saab räime kuivatada ka toas soemüüri ääres.
Kui sul ei juhtu aga olema soemüüri ja kuuri alust kuhu pika traadiga rahvuslik aare ülesse vinnata, siis saad seda kõike teha ka ideaalsetes tingimustes toidu kuivatis Midzu. Igal kirglikul kalamehel võikski ju olla üks Midzu dehüdraator kala saagi kuivatamiseks.
Säilitamine: Hästi säilib kuivatatud räim hermeetiliselt suletud klaas-anumas – räim purki, peale pihutäis soola (tõmbab niiskuse ära), purk kaanetada.
Eestlase toitumisharjumused on visad muutuma. Kui muu maailm eelistab üha enam vähese rasvasusega toitusid siis meil domineerib jätkubalt laual sealiha. MTÜ Liivimaa Lihaveise farmidest pärit veiselihast valmistasid kolmel messipäeval tippkokad hõrgutavaid praade ja andsid selgitusi , mida arvestada veiselihast toitude valmistamisel, et praad saaks kokkuvõttes hea.
Tänavu tehti mahlakat veisburgerit ja lämmi pinit ning degusteeriti austerlaste rahvusrooga keiser Franz Josephi ajast- Tafelspitzi. Proovida sai ka traditsioonilist ungarlaste guljashi.
Kevade saabudes tuleb kasutada looduse poolt pakutavaid saadusi võimalikult palju ära. Paljud kevadel tärkavad taimed kasvab ju metsikuna niitudel, teeservadel, kraavikallastel, jõe- ja järvekallastel ja on kõigile kätte saadav täiesti tasuta.Meie tänastest kangelased nõges ja hapuoblikas on kindlasti paljudel juba tuntud taimed söögi laua kirevamaks muutmisel.
Kui näiteks nõges ja oblikas paari panna ja purgis hapendada saab sellest väga maitsva salati või supi lisandi. Kui aga see veel omakorda kontsentreerida ja kuivatada laieneb kasutus võimalus veelgi. Heaks ja asendamatuks abimeheks on sellelgi korral Midzu dehüdraator. Ja ega muud moodi hapendatud purgisegu ei olekski võimalik kuivatada.
Lõpp tulemus näeb välja nagu kuivatatud taimedel ikka. Maitselt ja tekstuurilt saame veidikese hapuka tooniga maitse ürdi mis sobib ideaalselt asendama näiteks basiilikut.
Salatid, supid, liharoad, pirukad ja miks mitte näiteks magustoidud on heameelega valmis vastu võtma sedavõrd huvitavat maitset enda ehtimiseks ja huvitavamaks muutmiseks.
Väga hea, huvitava ja originaalse lahendusena valmis minul näiteks Nõgese-hapuoblikaõli millega järgmisel korral piknikule minnes kingitusena sõpru kindlasti üllatan.
Ja uskuge mind sellist kraami ei ole nad kindlasti varem saanud.
Suurpoed pakuvad üsna suures valikus ürtide või muude maitseandjatega maitsestatud õlisid, mis on ühtviisi mõnusad nii salatikastmete valmistamisel kui ka praadimisel.
Miks mitte siis ise kodusel viisil toidulauda meie looduse poolt pakutavaga rikastada.
Taoliste õlide kodusel valmistamisel peaks arvestama, et maitseõlid kipuvad juba kolme kuu pärast ilmutama kergeid räästumismärke. Seetõttu valmistage õli korraga vaid niisuguses koguses, mille jõuab kiiresti ära tarvitada.
Kallake peenestatud maitseandjad üle mõne tavalise neutraalse heleda õliga, mis sobib nii praadimiseks kui salatiõliks.
Hoidke maitsestatud õlisid pimedas ja jahedas, sahvri või jahekapi puudumisel külmkapi kõige soojemas osas. Külmkapis omandab õli küll piimja varjundi, kuid muutub toatemperatuuril uuesti läbipaistvaks.
Sinepit on aegade jooksul kasutatud väga mitmesugusel otstarbel, alates kurjade vaimude väljaajamisest kuni seksuaaltungi suurendamiseni. Samuti on sinep hea toidulisand väga paljude roogade juurde. Liha, kala ja köögiviljad saavad sinepi embuses endale täiesti uue tähenduse. Sinepist eralduvad lõhnaained aitavad haistmismeele kaudu sööja seedeorganitel juba varakult toidu töötlemiseks valmistuda: hakkavad tegutsema süljenäärmed ning mao limaskesta rakud seavad end toidu vastuvõtmiseks valmis. See tagab omakorda, et inimene ei söö liiga palju, sest täiskõhutunne tekib õigel ajal.
Toidu makku jõudmisel töödeldakse maitseainete abil toidumassi tavapärasest aktiivsemalt ja hävitatakse saastebakterid. Toit on tänu sellele sooltes imendumiseks märksa paremini ette valmistatud.
Siidine kõrvitsa–kitsejuustupüree jõhvikate ja sinepiga grillitud Wabariigi sepikul
250g Marineeritud kõrvitsat, 50g kitsejuustu, 2 spl Meira mahedat sinepit, jõhvikaid, Wabariigi sepikut
Kurna marineeritud kõrvits. Sega või mikserda vähemalt ühe minuti jooksul omavahel hästi läbi kõrvits, kitsejuust, ja sinep. Seejärel lisa veidikene jõhvikaid ja sega veel õrnalt kord läbi jõhvikaid mitte purustamata. Grilli juba ettevalmistatud grillil Wabariigi sepiku viilud ja naudi särtsakat püreed eelroana või vahepalana.
Esmaklassiline pirnisinep
Vastavalt maitse eelistustele sega pirnimoos ja sinep üheks ning esmaklassiline lisand liharoale ongi valmis
Mehiselt mesine ja sinepine duet sealihale
Vaja läheb: 800 g sea kaelakarbonaadi, 60 g vedelat mett, 60 g Meira kanget sinepit, 40 g õli, veidi küüslauku, pipart, soola, grillmaitseainet.
Valmistamine: Maitsesta lihalõigud maitseaineseguga. Sega kokku mesi, sinep ja õli ning hakitud küüslauk. Hõõru kätega marinaad lihasse. Jäta maitsestuma.
Mitte eriti sale sinepikreem värskele salatile ja lõhele
3 dl vahukoort, 1 dl Meira mahedat sinepit, 1/2 dl fariinsuhkrut
Asetage salat ja lõhelõigud taldrikutele. Vahustage koor kõvaks kreemiks. Lisage sinep ja suhkur.
Kaunistage tilli ja sidruniga, lisage neid pisut ka kastmele.
Tuhat ja tuline ehk grillitud ja sinepiga marineeritud punapalgelise peedid
2 peeti, ½ dl (oliivi)õli, 1 sl Meira tulist sinepit, soola, musta purustatud pipart
Grillige koorimata peedid pool pehmeks, siis koorige ja lõigake viiludeks. Segage õlisse sinep, maitsestage soolaga ja pipraga ning valage peedilõikudele. Enne tarvitamist laske vähemalt 1 tund seista, et tuline kaste peedile elu sisse saaks puhuda.
