Kuvatud on postitused sildiga Tarka juttu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Tarka juttu. Kuva kõik postitused

Fakte munadest, mida saabuvate pühade puhul on hea teada


  • Muna on elu sümbol ning peaaegu kõikides kristlikes maades süüakse lihavõteteks mune. Munade värvimise traditsioon on väga vana, saades alguse Egiptusest ja Pärsiast.
  • Pruunid kanad munevad tavaliselt pruune mune ning valged kanad valgeid mune, kuid nende kvaliteet on sama.
  • Väga värsket muna on raske koorida.
  • Munade värskust saad testida veekausis. Väga värske muna jääb kausi põhja, vanem muna tõuseb vee pinnale.
  • Muna koosneb 90 protsendi ulatuses veest ning 10 protsenti on valku. Kõik kasulikud ained on munakollases.
  • 100 grammi muna annab ca 146 kalorit.
  • Üks kana muneb aastas umbes 300 muna kui ta on oma eluga rahul ja õnnelik.
  • Kilo muna tootmiseks on kanal vaja ca 2 kilo teravilja.
  • 2-4 muna päevas aitab parandada vanemate inimeste nägemisprobleeme.
  • Muna tugevdab immuunsussüsteemi.
  • Munakollase kollase värvi tugevus sõltub kana toidust. Kui kana liigub vabalt looduses ning saab süüa looduslikku toitu, mis on rikas loodusliku värvaine karotiini poolest, on munakollased kuldkollased. ELis on lubatud lisada kanatoidule sünteetilisi värvaineid, et parandada puurikanade munakollase värvi.
  • Täiusliku muna keetmiseks aseta muna külma vette ning keetmise aega mõõda alates sellest ajast kui vesti keema hakkab. Parajalt kõva munakollase saamiseks vajab muna alates vee keema hakkamisest viis minutit keemist.
  • Muna suurus sõltub kana vanusest. Mida noorema kana muna, seda väiksem. Väike muna kaalub 43-53 grammi, keskmised 53-63 grammi ning suured 63-73 grammi.

Lõbusaid lihavõtteid!

Tarka juttu soola kahjulikusest

Lisaks targale jutule tuletan meelde, et Meira pakub teile mugavamat võimalust julgelt maitsestada soola lisamata. Uued ja tervislikud Meira maitsestamistooted on selleks parimad. Müügil parimates kauplustes üle eesti.

NB! Tähelepanu tegemist on soola vabade maitsestamistoodetega. Soola vabadest maitsestamistoodetest võib jääda sõltuvusse. Abi saamiseks ja soovist tervislikult maitsestada palun pöörduda parimate kaupluste poole üle eesti.

Tarka juttu soola kahjulikusest

Dimitri Demjanov lühidalt Bocuse d'Or 2011-st



Dimitri Demjanov lühidalt Bocuse d'Or 2011-st by Maitsemeister

Salvestus Vikerraadio saatest "Huvitaja".

Dimitri Demjanov räägib lühidalt Bocuse d'Or 2011-st ja Eesti staar kokkade võimalustest tulevikus suur võistlusel läbi lüüa.

Hea salati saladus on kaste


Klassikalise õlikastme sisse törts sidrunimahla, veidi basiilikut, murulauku, tilli või mida iganes katsetada julged – ning salatikaste saab täiesti uue ja värske maitse.

Klassikaline salatikaste on tehtud külm pressitud õlist, millele võib maitse ergastamiseks lisada paljutki. Näiteks törts õuna- või porgandimahla teeb muidu kaunis kaloririkka salatikastme lahjemaks. Köögiviljapuljong annab veidi rammusamat maitset, ent kaloreid ei lisa. Teravust annavad sinep ja soja, viimasega saab ka soolasust reguleerida, kui tavalist soola ei taheta panna. Ja kindlasti tasub proovida vürtsikaid tomatikastmeid.

Salatikastme põhireegel ütleb, et kasutada tuleb kvaliteetset õli ja värskeid tooraineid, sest siis jääb ka kaste erk ja mõnus.

Klassikalised retseptid

Kõige populaarsemad on loomulikult eriti lihtsalt valmistatavad klassikalised salatikastmed. Tavaline õlikaste koosneb kolmest neljandikust osast õlist ja ühest osast äädikast, soolast ja piprast.

Asendades samas retseptis äädika sidrunimahlaga, saate lihtsa sidrunikastme. Ja kui kasutada pipra asemel maitseürte, ongi valmis ürdikaste.

Kuidas kastet valmistada?

Salatikastet valmistades tehakse tihti see viga, et koostisosad segatakse lusikaga lihtsalt läbi ja arvatakse, et sellest on küll. Tegelikult tuleks salatikaste panna pudelisse ja päris kõva käega läbi loksutada, et kõik koostisained hästi seguneksid.

Peolauas pea piiri!

Aastast-aastasse peetav aastavahetuse söögimaraton võib tunduda hea meeltele, kuid kindlasti ei rõõmusta liigsöömine organismi. Järgnevalt väike meeldetuletus, kuidas toidu- ja joogiga liialdamisest tulenevat kehva enesetunnet ennetada või parandada.

Liigsöömine

Ära unusta kiudainerohkeid toite (teraviljatooted, puu- ja köögiviljad) – need seovad hulgaliselt vett ja tekitavad söömisel küllastumistunnet kiiremini. Nii sööd koguseliselt vähem.

Samuti aitavad kiudained vähendada liigsöömisest tekkivat kõhukinnisust.

Söö palju toorsalateid ja puuvilju ning ära unusta, et pärast kella 17 aeglustub ainevahetus tervelt kolm korda ja ka alkohol raskendab seedimist.

Pärast sooja toidu serveerimist jäta laule vaid kergemad suupisted ja puuvili.

Liiga kiire või ebaregulaarne toitumine toob kaasa kõhugaasid. Kui need tekitavad valusid ja vaevusi, võiks kasutada Espumisani kapsleid või enne sööki seedefermente sisaldavaid tablette, näiteks Mezym fortet.

Viimane kergendab muu hulgas ka rasvase toidu seedimist.

Kui kõht vaevleb gaasides, on kaval minna jalutama, sest liikumine paneb seedeelundkonna tööle.

Ka mineraalvee joomine ergutab soolestiku tööle.

Kui liigsöömisest on tekkinud kõrvetised, otsi abi antatsiididest, näiteks Maaloxist ja Renniest.

Kui liigse söömisega kaasneb kõhulahtisus, joo palju: mineraalvett, kummeli- või tammekooreteed – see kompenseerib vedelikukaotuse.

Samuti leiab kõhulahtisuse raviks sobivaid ravimeid apteegist.

Liigjoomine

Kui jood, siis joo aeglaselt.

Keskendu joogi maitsele, mitte toimele. Ära joo tühja kõhuga.

Alkoholi joomise vahele joo kindlasti vett või mingit muud alkoholivaba jooki. Nii tunned end järgmisel päeval paremini.

Välja minnes alusta esimese joogiga võimalikult hilja, mitte kohe pärast tööpäeva lõppu.

Kui mingis olukorras tundub, et alkohol aitab end enesekindlamalt tunda, tuleks piirduda ühe või kahe joogiga. Suurem kogus võib otsustusvõimele ja käitumisele laastavalt mõjuda.

Pooleliitrise pudeli või purgi asemel osta väiksem, näiteks 0,33liitrine pudel või purk; suure veiniklaasi asemel võta väiksem klaas.

Silja Paavle
23.12.2010
sloleht.ee