Mehe sõnul jookseb mahl hooga siis, kui soojaks läheb. Kui vahepeal olid miinuskraadid, siis ei tulnud ka mahla.
Piisavalt jämeda tüvega puu suudab märtsipäikese jõud nii soojaks kütta, nii et neste hakkab koore all liikuma.
Mahlakogumist tasub kindlasti proovida, kui kodu lähedal on sobib vaher. Mida suurem puu, seda rohkem mahla tilgub - jämedast tüvest saab päevas kuni paar liitrit. Puumahl on magus - see tuleb puujuurte abil mullast omastatud veest, mis liigub tüve mööda okstesse.
Mahla on kaval koguda just oksast, mille ots on ära lõigatud: saab magusama neste. Puusse auku puurida ja sealt pulgaga mahla koguda pole mõtet, sest maapinnast tulev vesi liigub just koore all ja muutub mööda puud kõrgemale jõudes aina magusamaks.
Neste sisaldab sahharoosi ja kasulikke mineraalained, vitamiine, mikroelemente. Jooks kestab kuni märtsi viimase nädalani.
Mida vahtramahlaga peale hakata?
- Mahla saab edukalt värskena säilitada sügavkülmikus plastpudelites, hiljem seda suvel üles sulatades ja lahti korkides maitseb see nagu kevadine värskelt tilkunud puuneste, see on tõeline janukustutaja.
- Varasemal ajal valmistati kasemahlast ka kalja. Sel juhul kasemahl keedeti, seejärel jahutati, lisati pärm ning lasti käärida. Käärimise järel valati kasemahl eraldi nõusse, suleti korgiga ning hoiti jahedas ning tarvitati suvel heinateol või pärast saunaskäiku.
- Vahtramahlale sortsu rummi lisades saab väga omapärase joogi.
- Pisut magusamast vahtramahlast saab edukalt siirupit valmistada, kui mahl pannile valada ja vesi välja aurutada. Vahtrasiirup sobib hästi kokku pannkookidega ja hommikuse kaerahelbepudru täienduseks.
